Rühmatöö arvustus: Tööstus 4.0

Käesolevas postituses arvustan rühmatööd nimetusega „Tööstus 4.0”

Teemavalik

Teema on väga ajakohane ja Eestis on ka mitmeid seminare sellel teemal peetud. Päris huvitavaid ettekandeid näiteks on võimalik huvitatutel ka eesti keeles vaadata (http://tsenter.ee/seminar-industry-4-0toeoestusrevolutsioon-ja-sellega-kaasnevad-voimalused-ettevotjatele/) ning rahvusvahelisemad ettekandeid leiab: http://industry40.ee/. Tööstus 4.0 võimalustest on huvitavaid uuringu avaldanud ka McKinsey (http://www.mckinsey.com/business-functions/operations/our-insights/manufacturings-next-act , http://www.mckinsey.com/business-functions/operations/our-insights/industry-40-looking-beyond-the-initial-hype, https://capability-center.mckinsey.com/files/mccn/2017-03/digital_4.0_model_factories_brochure_2.pdf)

Käsitluse põhjalikkus

Eelnevad tööstusrevolutsioonid on põgusalt välja toodud, kuid võib olla võinuks kirjutada kaua varasemad tööstusajastud kestsid. Tekst on kohati hüplik ja teemaga mitte kursis olevale inimesele mitte mõistetav. Näiteks: „Neljas ehk siis ka hetkel kõige viimane tööstusrevolutsioon hõlmab intellegentsuse, seotuse ning palju laiema digitaalsuse kaasamist tööstuses. „ Mis seotust siis täpsemalt hõlmatakse/kaasatakse või mis siis tootmisüksused on: „tõhusa kulude kokkuhoiu mehaanika tootmisjaamad  „. Tööstus 4.0 töörühmadest kirjutades, tuuakse välja ka nimed, kes

töörühmi juhivad, samas mida need töörühmad täpsemalt uurivad jääb selgusetuks.

Oluliselt selgem ja arusaadavam oli Kontseptsiooni peatükk. Välja olid toodud ka ohud, mis Tööstus 4.0 kaasnevad (turvalisus, liigne keerukus jms).

Oleks oodanud ka näiteid, kuidas suurettevõtted näiteks Saksmaal on siis otseselt Tööstus 4.0 kasutusele võtnud ja millised kasud on kaasnenud. Kas targemaks tegemine tähendab vaid seda, et toodetakse samu asju mis Tööstus 3.0 puhul aga vaid efektiivsemalt või võimaldab see toota üldse midagi uudset. McKinsey on näiteks välja toonud, millist efekti mingi Tööstus 4.0 „töörist” andnud on ja rahaline efekt on mõnedes valdkondades olnud tõesti suur. Töös tõstatati esile väga Saksamaa rolli, samas mõned uuringud näitavad, et USA ettevõtted ei ole Saksamaast üldse palju maas.

Viimane peatükk tõi välja Eesti näiteid. Kuid kirjutatud oli vaid Starshipist. Teiste ettevõtete puhul olid vaid nimetused.

Allikad

Allikaid oli vähe ja paljud viited olid Wikipediale. Wikipeadia asemel oleks võinud viidata mõnele konkreetsele allikale, millele Wikipedias viidati (ehk siis uurida veidi rohkem ka algallikatest).

Viitamine

Viitamine iseenesest oli korras. Kõik allikas olid tekstis viidatud.

Keel

Tekstis kasutati sõna „massproduktsioon” - eesti keeles on olemas ka sõna masstootmine (järgmises lauses on juba kenasti kasutusel masstoodang).

„Loodi tehased ning konveierilindil sõitis sisse uus tööstuse ajastu” - väga ilukirjanduslikuks läheb see uue tööstuse ajastu konveierlindil sisse sõitmine. Ka „... aitab neil ronida maailmas tööstusrevolutsiooni eestvedajaks” ei olnud keeleliselt parim valik.

Keerulise keelelise struktuuriga lauseid, millest arusaamiseks pidi neid mitu korda lugema oli veel.

Üldmulje

Arvestades, et tööl oli neli autorit, siis oleks oodanud, et töö sisuline maht oleks olnud 8-12lk. Maht oli aga  ilma tabeliteta ca 4,5 A4 (12pt Time New Romaniga) ehk eeldatud 2-3 lk asemel pigem 1,5 lk autori kohta. Ka viidete arv oli kasin – vaid kaheksa viidet (ehk siis 2 viidet autori kohta), nende hulgas kolm viidet Wikipediale.

Tundus, et töö mõned osad olid tehtud kiirustades ja osad peatükid olid jäänud üldse alustamata. Näiteks peatükkide 1.3 Internet of things, 1.4 Tehnoloogiad, 1.7 Info jagamine ettevõtete vahel ja 3 The site is Under Construction (mis vist võttis selle referaadi seisu kõige paremini kokku) puhul olid näha vaid pealkirjad. 

Nädal 14. Eetika ja IT

Selle nädala teemaks oli analüüsida mõne ettevõtte või organisatsiooni IT-eetikakoodeksit. Valikutena käis läbi mitmeid koolide eetikakoodekseid, kuid lõpuks jäi valik hoopis ACM (Association for Computing Machinery) kodulehel (1) on ülespandud eetikakoodeks ja kutse-eetika dokument.

Üldiselt kõrgkoolide eetikakoodeksid olid üksteisega väga sarnased (mitte päris koopiad aga üksteisest sisulisi erinevusi oli suhteliselt vähe). Peamiselt sisaldasid koolide eetikakoodeksid loetelu sellest, mida kasutajad võivad teha ja mida peavad tegema (õigusi ja kohustusi). Peamine vahe oli selles, kui hästi need loetelud loetavad olid.

Miks siis ikkagi ACM eetikakoodeks silma jäi? Kuna tegemist oli nii eetikakoodeks kui kutse-eetika dokumendiga, siis olid välja toodud ka eetika põhimõtted, mida IT-inimesed oma töös järgima peavad.

Koodeks ise pärines aastast 1992 aga lehel oli näha, et soovitakse teha uut eetikakoodeksit, mis peaks välja tulema aastal 2018 (esialgne uus versioon on ka juba kriitikaks välja pandud). See, et uuendamine leiab aset ca 26 aastat hiljem kui esimene versioon näitab, et esialge koodeks oli piisavalt hea ja pidanud vastu ka kõiksugu muutused tehnoloogiates. See näitab ka seda, et selliste eetikakoodeksite puhul ei tasu lähtuda konkreetsetest tehnoloogiatest, mida antud hetkel kasutatakse vaid üldistest põhimõtetest.

Kokku oli dokumendis 24 punkti, mis jagunesid nelja teemasse: 1) üldised eetilised põhimõtted, 2) kutse-eetikaga seotud põhimõtted, 3) organisatsiooni juhtide eetilised põhimõtted ja 4) koodeksi täitmine.

Mõned punktid mida ka tavakasutaja vaatenurgast esile tõsta:

• ·        Vältida teiste kahjustamist. Arvuteid ja IT-d ei tohi kasutada moel, mis kahjustaks teisi inimesi, organisatsioone või avalikkust. Selle alla käib ka näiteks see, et teadlikult ei tohi rikkuda või muuta faile ja programme, mis toob kaasa näiteks ressursside kao või ebavajaliku inimressursi kasutamise.
• ·        Austa omandiõigust. Eelkõige siis tavakasutaja seisukohalt – ära tegele piraatlusega.
• ·        Austa teiste privaatsust. Arvutustehnikaga seotud valdkondades koguneb palju andmeid, mis puudutavad kasutajate privaatsust. Oluline on, et see nii jääks ja süsteeme ehitades peab arvestama sellega, et need, kes teatud andmetele ligi ei peaks pääsema ka ei pääseks.
• ·       Austa konfidentsiaalsust. Kui just otsest vajalikkust mingeid andmeid klientide, kaastöötajate, kasutajate jne kohta avalikustada ei ole, siis seda teha ka ei tohiks

IT profesioonalidelt oodatakse samas ka seda, et nad pidevalt areneks ja oleks professionaalselt kompetentselt (ehk siis ei saa jääda iganenud tehnoloogiate juurde kui näiteks on olemas paremad lahendused), püüdleks kõrgeima kvaliteedi ja efektiivsuse poole. Huvitav punkt oli ka see, et IT-professionaalid peavad tegelema avalikkuse harimisega (jagama tehnilisi teadmisi avalikkusega).

Juhtidele suunatud punktidest jäi silma, et juhid peavad pakkuma organisatsiooniliikmetele võimalust õppida arvutitega seotud põhimõtteid (võimalusi ja piiranguid). Siin kohal oli küll mõeldud eelkõige arvutitega seotud firmajuhte, kuid tänapäeval on enamus ettevõtetest seotud arvutitega aga ohtudest ja võimalustest, mida IT kasutamine kaasa toob jääb üldjuhul tahaplaanile. IT poole arendus tundub pigem olema sageli see, et antakse veidi uuem arvuti ja võib olla uuem versioon mingist programmist aga sageli nähtavasti ei ole probleem üldsegi mitte selles, et riistvara kehva oleks või olemas olevad programmid ei võimaldaks soovitud tegevusi teha, vaid selles, et koolitusi kuidas olemasolevaid ressursse efektiivselt kasutada ei tehta.

Allikas:

1. ACM Code of Ethics and Professional Conduct

https://www.acm.org/about-acm/acm-code-of-ethics-and-professional-conduct

13. nädal: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Seekord tuli uurida ja kirjutada IT-turvariskidest ning kirjutada mida tuleks „Mitnicki valemi“ komponentidega riskide maandamiseks ette võtta.

IT-turvariskina vaatleks siinkohal igasugu äppe, mida telefoni/tahvelarvutisse lihtsalt installeerida saab. Kui tasuliste äppide korral inimesed veel mõtlevad kas neil seda vaja on siis tasuta äppide puhul on kiusatus installide ja proovida suur. Äppid küsivad aina enam ligipääsu igasugustele telefoniga seotud rakendustele (kaamera, kontaktid, kalender, SMS, telefon, e-mail jms). Nutiseadmete kasutuse kohta Eestis  on tehtud uuring 2014 aastal. Uuringus on kirjutatud (1)

„ ..enamik (76%) Eesti üle 15– aastastest nutiseadmeid kasutavast elanikkonnast loeb alati õigusi, mida rakendus installeerimisel küsib. Rahvusvahelised uuringud näitavad samas, et inimesed ei saa täpselt aru, mida erinevad õigused tegelikult tähendavad ja millistele andmetele juurdepääsu soovivad (Kelley jt. 2012; Felt jt., 2012). Käesolev uuring ei andnud hetkel kahjuks ülevaadet selle kohta, kas kasutajad ka tegelikult aru saavad, millistele andmetele rakendused ligipääsu soovivad ning kuidas neid andmeid hiljem kasutama hakatakse. See peaks olema edasiste (kvalitatiivsete) uuringute teemaks. „

Ehk siis ca veerand inimestest isegi ei vaata mis õigusi nad äppi loojatele annavad ja nähtavasti enamik kes ka loeb ei saa aru, millele tegelikult ligipääs antakse. Äppi katsetada tundub aga ahvatlev (eriti kui telefon satub mõne lapse kätte kes mingit ägedat mängu katsetada soovib). Mõnedel andmetel (2) ei pea 45% kastajatest oma nutiseadme kaitsmist oluliseks.

Huvitav kas need inimesed ei lukusta ka autot ja eluaset. Auto puhul pigem jätavad võtmed ka ette ja hoolitsevad, et paak ka ikka täis oleks, et kurjategijad muretult võimalikult lihtsalt ja kaugele ära sõita saaks, tõenäoliselt on autos ka pangakaart kuhu PIN markeriga peale kirjutatud juhuks kui vajadus lisakütust osta või lihtsalt veidi raha võtta.  Eluaseme puhul ka nähtavasti mõned kutsumata võõrad üllatust ei valmista – seltsis pigem lõbusam. Häda on majas nähtavasti siis kui auto ongi läinud ja eluaseme uued kasutajad on lukud ära vahetanud, väärtuslikum kraam kadunud ja uusasunikud ei kipu enam endist omanikku sisse laskma või soovivad selle eest kopsakat rahasummat.

Mida siis Mitnicku valemi järgi tegema peaks.

Tehnoloogia poole pealt, oleks nähtavasti soovitused, et operatsioonisüsteem oleks uuendatud ja nutiseade kaitstud viirusetõrjetega ning uute rakenduste installeerimisel oleks vaja ka parooli sisestada (ja parool peaks olema ka tugev). Järgmise asjana oleks vaja olla veendunud, et uut rakendust on ikkagi vaja installeerida (kes selle taga on ja mida võidakse andmetega teha, kas järgmine kord kui uuendust teha on ikka sama seltskond rakenduse taga ja mis ohud uuendustega kaasneda võivad) ja see leiab ka kasutust.

Koolituse poole pealt, peaks aegajalt lugema, millised ohud nutiseadmete maailmas aktuaalsed on ja kuidas nende vastu ennast kaitsta. Samas tavakasutaja puhul, kes tehnoloogia ja sellega kaasnevate ohtude vastu suurt huvi ei tunne on seda palju oodata. Aga võib olla on mõni sõber, kes asjadega kursis aitab olla. Abiks on ka telekomiettevõtete kodulehed.

Reeglid peaks olema lihtsad ja täidetavad. Võttes aluseks õppematerjalides olevad soovitused tavainimesele võiks need olla: 1) kasuta paroole ja ka vaheta neid teatud aja tagant, seejuures kasuta erinevates kohtades erinevaid paroole, 2) uuenda tarkvara ja veendu, et uuendused ei kahjusta kasutaja huve; 3) kustuta rakendused mida kaua aega ei ole kasutanud üldse ära (kui ei ole rakendust kasutanud juba mitmeid kuid siis nähtavasti ei kasuta seda enam ka tulevikus) 4) ära ava suvalisi e-kirju ja seal olevaid manuseid või kliki kahtlastel reklaamidel.

Mitnicku valemit võiks iseenesest täiendada veel sellega, et näiteks kui hinnata nutiseadmete turvalisust siis iga rakendus on ohu allikas ehk siis rakenduste puhul ei peaks hindama mitte rakenduste keskmist turvalisust vaid nende korrutist (kui rakenduste turvalisuse tase oleks sama siis saaks kasutada lihtsalt astendamist) ehk siis kui on 10 rakendust, mille turvalisust null kuni üks skaalal hinnata eraldi vaadates 0,99-ga siis kokkuvõttes oleks turvalisuse tase ca 0,9. Mida rohkem on kahtlasi rakendusi seda suuremaks risk läheb ehk kui usin inimene on näiteks installinud 20 rakendust, mille üksik hinne turvalisusele oleks 0.95, siis kokkuvõttes oleks turvalisusindeks (jättes koolituse ja reeglite koefitsiendid arvestamata) aga vaid ca 0,36 ehk päris suure tõenäosusega on varem või hiljem probleemid majas (nutitelefoni puhul siis taskus) - tark-mees-taskus asemel võib hoopis oodatust palju suurem kratt taskus olla.

Allikad:

1.    TNS Emor, “Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring“, Riigi Infosüsteemide Amet, 05.12.2014, (https://www.ria.ee/public/Programm/Nutiseadmete_kasutajate_turvateadlikkuse_ja_turvalise_kaitumise_uuring_ARUANNE_2014_LUHI2.pdf)

2.    Ronald Liive, „Kohtlane Nuti-Mati õpetab 120 000 eurot maksnud kampaanias netiturvalisust“, Geenius, 03.10.2016https://geenius.ee/uudis/kohtlane-nuti-mati-opetab-120-000-eurot-maksnud-kampaanias-netiturvalisust/

12. nädal: Teistmoodi IT- jalgadega juhitav hiir

Selle nädala teemaks on tugilahendused, mis aitavad inimesi, kes vajavad arvutite kasutamisel veidi erisuguseid seadmeid.

Uurisin jalgadega juhitavad hiirt, mida pakub BiLiPro. Seadmel on kaks peamist komponenti: plätu sarnane hiir ja suurte nuppudega programmeeritav seade. Seadet kasutades saab teha kõike samu funktsioone, mis tavalise arvutihiirega. Abiks on aga ka programmeeritav „pedaali“, millele saab lisada mitmeid lühiteid (10 lühiteed). Hinnaks on ca 150 dollarit, kuid ettevõtte kodulehe andmetel on hetke toode välja müüdud, kuid Amazonis oli kirjutamise hetkel veel 6 seadet saadaval. Seade peaks sobime seega neile, kes näiteks käte kasutamine on raskendatud või tekitab valu. Samuti on sellisest seadmest abi näiteks juhul kui näiteks käsi ei saa kasutada kuna hiired ei ole piisavalt puhtad (laboratooriumid) või on käed liiga määrdunud (remonditöökojad jms).

Seade sobib nii Windowsi kui Macide kasutajatele ning vajab USB porti. Jalgadega kasutavad seadmed peavad olema vastupidavamad (tugevamad). Ettevõte ise reklaamib, et garanteeritud on 200 000 kliki tegemine. Selleks, et seadet kasutada peaks aga nuppe vajutama 500 grammise jõuga. Päris elus seade siiski nii töökindel ei pruugi olla - Amazonis kirjutas aga üks kasutaja, et seade läks juba peale 5-minutilist kasutamist katki. Teine kasutaja, kel on neid kokku kolm olnud, kurtis, et rullik on katki läinud vähem kui kolme kuuga. Seega ettevõttel saaks seadet veelgi töökindlamaks teha (või siis teha kallim mudel, mis veidi karmimat kasutamist kannatab).

Positiivne on, et seadme kasutamise ajal saab kasutada ka tavahiirt (ehk siis see sobib hästi ka inimestele, kes suudavad jalgu abiks võttes veelgi tööd efektiivsemalt teha). Windows 7 kasutajad peavad aga arvestama, et seadmega samal ajal ei saa kasutada Windowsi klahvi .

Allikad:

http://store.bilila.com/footime-foot-mouse-with-programmabel-pedal.html

http://www.bilila.com/foot_mouse_slipper_mouse

https://www.amazon.com/Bili-Foot-Mouse-Pedal-Board/dp/B0061DVAOK

11. nädal: veebi kasutatavus

Selle nädala teemaks oli veebi kasutatavus. Veebis kipub olema nii, et mõnda veebilehte kasutab vaid korra paar korda ja mõnel veebilehel käib regulaarselt näiteks e-maili teenuste pakkujad, uudiste lehed, õppeinfosüsteemid jms. Nendest lehtedes kus vaid paar korda käiakse ei ole mõtet pikalt kirjutada kuna kui lähtuda Jakob Nielseni kasutatavuse peamisi komponente, siis tõhusust ja meeldejäävust üldjuhul hinnata ei saa kuna korduvat kasutamist ei ole.

Negatiivse näitena tooksin viimase aja kogemustest välja siiski saidi, mida väga sageli ei külasta aga viimastel nädalatel olen paar korda külastanud. Tegemist on kütteseadmetega tegeleva Buderuse kodulehega. Esimene asi, mis lehel silma torkab on see, et veebi kuvatakse olenemata kuvari resolutsioonist väiksel alal ehk siis leht ei ole tehtud kohandatavaks lähtudes kasutaja kuvari resolutsioonist. See ei ole aga kasutatavuse poole pealt kõige ebameeldivam kogemus. Kuna tegemist on suhteliselt lihtsa lehega, siis õpitavuse poolega väga suuri probleeme ei ole. Kasutajana huvitasid mind nende katlad ja katelde juhendid. Katlad asusid kenasti Toodete valiku all ja mõne klikiga sai juba huvipakkuvate toodete kataloogi. Nüüd tekkisid aga probleemid - toote juures kohe lingi juhenditele ja täiendavale informatsioonile. Samuti ei saanud panna võrdlusesse erinevaid tooteseeriaid. Õnneks oli aga saidil olemas link Juhendid. Millele klikkides aga ei avanenud valitud toote juhend vaid otsingusüsteem, mille kaudu siis sai juhendeid otsida. Milleks ei võiks juhendid kohe ka toote juures olla ei tea ju peab klient või potentsiaalne klient näitama üles kannatlikuks ja kindlat meelt, et huvi toodete vastu piisavalt tugev on. Nüüd aga tekkis uus probleem nimelt kuigi läksin saidile www.buderus.com kaudu lootes jõuda inglise keelsele saidile suunas see sujuvalt kohe edasi buderus.ee lehele, mis on aga vaid eesti keeles. Juhendit oleks olnud aga vaja inglise keeles (Eestis nähtavasti paljud tahaksid ka vene keeles). Ka juhendite otsingu saidil ei olnud võimalik keelt lihtsalt muuta. Inglise keelse lehena sai kasutada Suurbritannia lehte, kuid seal tundusid, et on müügil veidi teistsugused mudelid. Suuri vigasid ei täheldanud, vaid üks kord teatas brauser, et akent tuleb refreshida kuna otsinguks ettenähtud aeg sai otsa. Üldine rahul saidiga väga hea ei olnud kuna mõned asjad tehti justkui süsteemi poolt ise ära ilma, et oleks soovinud (saadi aru, et Eestist pärides võiks suuanata.com asemel .ee lõpuga lehele), samas toodete kohta täiendava informatsiooni hankimine oli tehtud võimalikult keeruliseks. Mõne muudatusega saaks lehe palju kasutajasõbralikumaks teha.

Positiivse näitena tooksin välja SEB internetipanga (teiste pankade internetipankadega kokkupuude väiksem).  Õpitavuse seisukohalt on internetipank lihtsalt ülesehitatud, igapäevasteks toiminguteks vajalikud asjad on esile toodud ja paar korda asju läbi tehes ei tohiks probleeme tekkida. Kuhu väljale midagi sisestada tuleb on lihtne ja tööd hõlbustab salvestatud saajate lisamise võimalus. Ehk siis enda elu on võimalik oluliselt kergendada (süsteem on ka tõhus). Õnneks interneti pankasid väga tihti ei uuendata täies ulatuses ehk siis üldjuhul on vaade ja linkide asukohad samad, mis eelmisel korral ja ootamatusi, et huvitav kus nüüd mingi päringu või makse tegemiseks vajutama peab ei ole ette tulnud. Pankade süsteeme testitakse üldjuhul juba enne kasutajate kätte andmist piisavalt hästi ja seetõttu vigadega seni kokku ei ole puutunud. Kunagi väga ammu jäi küll üks makse tegemata süsteemi poolt kuna saaja ärinimi oli muutunud (konto nr ja viitenumbrid olid õiged) ja kuna kasutasin salvestatud saajate võimalust siis ei pannud tähele seda. Paaril korral on olnud ka probleeme sisselogimisega (süsteeme uuendati samal ajal) aga üldiselt ei ole suuri probleeme tekkinud internetipanga kasutamisega.

Nädal 9. Arvustus: Kuidas saada häkkeriks

Selle nädala teemas oli arvustada Eric S. Raymondi How To Become A Hacker (Kuidas saada häkkeriks). Arvustuse aluseks kasutasin Kaido Kikkase poolt tõlgitud artiklit.

Artiklis antakse selgitus, kes on üldse häkker. Ühtset definitsiooni ei ole, kuid artiklist jäi meelde, et häkkerid on positiivsed ja neid tuleb eristada kräkkeritest. Häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid. Kräkkerid on siis häkkerite vastandid, kuid tavainimesed kahjuks panevad häkkerite külge ka kräkkerite teod.

Kuigi artikkel oli keskendunud eelkõige arvutitega seotud häkkerlusele, siis ka siin viidati, et samu põhimõtteid saab kasutada ka teistel eluvaldkondades. Isegi kui 100% häkkeriks selle raamatu kriteeriumite järgi ei saa (kas pole piisavalt teadmisi, võimalust kuuluda arendusgruppidesse, saada tunnustatud teiste poolt jms) tasub vähemalt osaliselt neid ideid järgida. Üldiselt on igal alal vajalik, et õppimisel oleks keegi mentor(id), kes sind toetavad ja Sa ka ise pead olema valmis toetama teisi, kes samal ajal tegevust alustavad. Ei ole mõtet sellele, et avastad midagi huvitavat ja siis hoiad avastatud kiivalt endale.

Häkkeriks saada ei ole lihtne ja lisaks teadmisetele on vaja ka õiget suhtumist ning lõpuks ka saatust häkkerite hulgas. Kui ühte neist kolmest ei ole siis on häkkeriks saamine väga raske. Samas häkkeriks saamine ei peaks eraldi eesmärk, vaid pigem asjade loomulik kulg. See artikkel annab häid juhiseid, mida peaks tegema (olema pühendunud, hoolikas/täpne (lohaka vastand), vältima korduvaid tegevusi, mida on võimalik automatiseerida (kasulik igal alal), tegelema sellega, mis Sulle meeldib ja milles Sa hea oled (või vähemalt arvad olevat) jms) ja mida peaks vältima (kräkkimine, au ja kuulsuse taga ajamine jms).

Kui artikli esimeses osas kirjutati rohkem teoreetiliselt poolest, mis  häkkeri olemusest ja suhtumisest. Siis teises pooles anti ka kasulikke näpunäiteid, mida tegema peaks, et häkkeriks saada. Aga need näpunäited on kindlasti kasulikud ka juhul kui eesmärgiks ei ole häkkeriks saamine vaid pigem näiteks lihtsalt paremaks „arvutiinimeseks“ aga ka lihtsalt paremaks inimeseks saamine. Kõike linke ei jõudnud küll veel avada ja nendega tutvuda aga vähemalt on nüüd teadmine, kust kasulikke linke leida.

Artiklis mainiti mitu korda Pythonit ja selle sobivust alustamiseks. See artikkel innustas mind kindlasti veelgi enam Pythonit õppima, tegelikult innustas seda tegema üks Pythoni arendaja, keda võib pidada häkkeriks ja kes kannab endas häkkeri tunnuseid. Tema nimelt ütles, oma kunagisele tööandjale, et ta soovib arendada Pythonis ettevõttele äriliselt kasulikke programmijuppe, kuid teeb seda vaid juhul kui kood saab avalikuks ja teised saavad seda nii kasutada kui muuta (täiendada). Äriettevõtetes sellise arusaama läbi surumine on nähtavasti väga raske aga tema sai sellega hakkama ja tänu temale tekkis ka mul üldse taas huvi programmeerimise vastu.

8. nädal: kaks IT-juhti

Kaheksanda nädala teemaks oli IT-juthtimine. Blogipostituse ülesandeks oli kirjeldada kahte tundud IT-juhti, kes esindavad kahte erinevat juhitüüpi. Õppematerjaides oli peamiste rollidena üldtasemel eristatud juhid kui liidrid, suhtlejad, treenerid, mentorid, arengumootorid ja ülemused.
Juhid peavad oskama olla igas eelpool nimetatud rollis aga nähtavasti tulevad osadel juhtidel osad nendest rollidest paremini välja ja võib üldistada, et hetkel on juht peamiselt rollis see või teine.

Selles blogipostituses ei vaadata mitte IT-firmade juhte vaid eeldatakse, et inimene on töötanud ka IT juhtina (inglise keeles Chief Information Officer). Samas CIO-d nagu ka allpool toodud näidetes võivad töötada edukalt ka teistes juhi rollides (juhtida ettevõttet üldiselt). Samas mitte iga ettevõtte juht ei sobi CIO-ks kuna see eeldab ka väga häid teadmisi infotehnoloogiast lisaks juhtimisoskusele. Ettevõtetes kus on palju infoga tegemist on CIO roll väga oluline ja eksmimused IT-juhtimises (mittetöötavad süsteemid jms) võivad löögi alla panna kogu ettevõtte usaldusväärsuse.

Esimese juhina valisin välja kunagise Hansapanga IT-juhi Olli Heinoneni (sündinud 1950). Enne Hansapanka liitumist ütles Heinonen intervjuus, et tal on olnud juba üheksa töökohta. Eestisse tuli ta aastal 1994. aasta lõpus, et hakata juhtima Hewlett Packardi laienemist Balti riikidesse. Seega sel hetkel pidi tema rolliks olema eelkõige eestvedamine (liidri roll) ja  asja käima lükkamine nullist. Tema plaan oligi olla Eestis vaid umbes pool aastat aga jäi palju-palju kauemaks. Hewlett-Packard Balticsis töötas ta 2001 aastani.

Alates 2001. aastast liitus ta IT-juhina (CIO) Hansapangaga.Hansapanga IT-juhina aitas Heinonen ülebaltikumilise organistatsiooni ühtseks liita. Selliseks tegevuseks pidi tal olema kindlasti lisaks liidrirollile ka väga hea teavitaja/suhtleja roll, et koguda kokku vajalik informatsioon ja võta vastu otsused, kuidas erinevad ärikultuurid terviklikuks sulandada. Tehnoloogiad olid juba üle baltikumi ühtsed.

2011. aasta intervjuu kohaselt oli Heinoneni peamine roll Santa Monica Networks Grpupis siis olla juba pigem mentori rollis. Heinonenil oli tol ajal SMNG-s 20% osalus ja nõukogu liikme staatus. Igapäevase juhtimisega tegelesid juba teised inimesed, kuid siiski jälgis, et asjad sujuks ja strateegiat elluviidaks.

Heinoneni puhul käis intervjuudes läbi mõte, et asju tuleb rahulikult teha. Tema põhimõtteks on üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Üleöö kiireid muutusi ta ei oota.


Kui Heinoneni tundub mõne intervjuu põhjal olevat pigem ühele teemale keskenduv ja hästi kaalutlev, siis teise valikuna valisin juhi, keda saab iseloomustada eelkõige arengumootorina. Valituks osutus Cisco Systems'i IT-juht Guillermo Diaz Jr.  CIO-ks sai ta Ciscos 2015 aastal, kuid ettevõttega liitus juba 2000. aastal. 

Telekommunikatsiooni juurde sai ta läbi USA mereväe, mis pani aluse kogu ta karjäärile. Tõenäoliselt on USA mereväe infosüsteemid ühed keerulisemad kogu maailmas. Olulisena juhi juures näeb ta suhete loomist ning tiimi mitmekesisust. Tema ülesanneteks on ettevõtte IT võimekuste tõstmine, mis võimaldab kasutusele võtta uusi ärimudeleid. Innovatiivse liidrina näeb ta vajadust pidevalt portsesse ümber vaadata, mitte jääda rahule olemasolevaga. Selleks peavad aga tiimi liikmed tundma end mugavalt ka juhul kui olukord ise on ebamugav.

Tema kindlaks seisukohaks on, et CIO peab olema just arengumootor ja peamine põhjus miks CIO-d lahkuvad näiteks 3 aasta möödumisel, ei ole mitte see, et kõik probleemid lahendatud saavad, vaid see, et juhatuse esimees leiab, et on vaja leida keegi kes probleeme lahendaks. Ehk siis lühidalt öeldes, CIO-d pigem vallandatakse, kas siis kehva töö pärast (ettevõtte IT süsteemid ei ole tasemel või areng ei ole piisav ja vastavuses ettevõtte vajadustega).

Samas ta leiab, et juht ei pea ise sekkuma probleemide lahendamisse oma ettepanekutega (kuna tõenäoliselt on ta tiimis konkreetsel teemal ebakompetentne) ja laskma meeskonnal probleemiga tegelda. Juhil on aga oluline teada tiimi liikmete tugevusi ja nõrkusi ning vajadusel kaasata täiendavaid inimesi.

Ta toob välja aga ka selle, et IT-juht peab aru saama ka ärist ja sellest, et IT peab olema ka äriliselt mõistlik ettevõttele (IT peab toetama inimesi ja äriprotsesse).

Edukaks innovatsiooniks (muutusteks) ja IT-juhtimiseks on vaja aga stabiilsust. Meeskonna stabiilsust. Väga oluline on hoida häid töötajaid ettevõttes, sest muidu ei saavutata seatud eesmärke. Samas on oluline kasutatada tehnoloogiaid, mis töötavad hästi alati ei pea kaasa jooksma uusimate tehnoloogiatega kohe kui need välja tulevad. 



Kasutatud artiklid:
Hansapanga IT-juhid: Töö oli ammendumas http://arileht.delfi.ee/archive/hansapanga-it-juhid-too-oli-ammendumas?id=3907803

INTERVJUU: Poole kohaga eestlane - Olli Heinonen http://epl.delfi.ee/news/melu/intervjuu-poole-kohaga-eestlane-olli-heinonen?id=50871459

Hästi puhkav mentor http://ekspress.delfi.ee/kuum/hasti-puhkav-mentor?id=59433872

Guillermo Diaz Jr.: The Innovator http://hispanicexecutive.com/2016/guillermo-diaz-jr-the-innovator/

The CIO ads Change Agent http://www.cisco.com/c/en/us/solutions/enterprise/value/The-CIO-as-Change-Agent.html

Guillermo Diaz Jr. https://newsroom.cisco.com/guillermo-diaz?articleId=1572845